Holstre mäed

Ahjualune

Juhan Kunderi rahvajutu kogumiku “Eesti muinasjutte” tuntuimad loodon „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Vaeslaps ja talutütar” ning „Ahjualune”. Lühendatud versioon muinasjutust “Ahjualune” (pikem versioon kuulatav): Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta. Korraga tuleb ahju alt väike mehike välja ja küsib: ,,Armas sõber, anna mulle natuke hüva rooga maitsta!” ,,Noh võta peale!” ütles kokk. Kui kulp mehikese käes oli, sõi ta silmapilk paja tühjaks ja kadus. Ehmunud leehoidja läks härra juurde ja rääkis asjaloo nuttes ära. Härra käskis kokka uue paja tulele panna. Lisas aga: ,,Kui väike mehike jälle peaks tulema, viruta talle kulbiga pähe!” Kokk läks tööle ja peagi varises jälle piduroog tulel. Tuleb väike mehike ja palub natuke leent kotikese sisse. ,,Ei tohi anda”, ütles kokk. “Härra käskis sulle kulbiga virutada.” ,,Ära löö, armas sõber!” palus väike mees. ,,Küll ma sind ka aitan, kui sul kitsas käes. Mu naine on haige!” Koka süda läks haledaks ja lubas mehikesel leent võtta. Silmapilk oli pada tühi ja mehike kadunud. Nüüd oli vaesel kokal palk oodata. ,,Sina üleannetu!” karjus härra. “Homme pane oma kraam kokku ja kasi minema!” Härra pani kupja leent keetma ja ütles:,,Kui väike mehike end jälle peaks näitama, siis löö ta surnuks!” “Küll ma talle virutan.” ütles kubjas. Pandi pada tulele. Jälle väike mehike seal ja palub leent oma väetile lapsele. ,,Või leent sulle tarvis, sina kelm!” karjus kubjas ning virutas mehikesele kulbiga niisuguse paugu, et mehike kui kera ahju alla veeres. Roog sai valmis ja härra meel oli hea. Kokk pakkis oma varanduse ja tahtis ära minna. Korraga mehike seal ja ütleb kokale:,,Tule, sõber, jäta minuga ka jumalaga! Mul on sulle teele midagi kaasa anda.” Kokk sammuski mehikesele järele. Ahju all oli ilus suur elukoht. Mehike võttis laudilt karbikese ja ütles: ,,Säh, sõber! Siin on su heateo eest palk. Kui sul midagi tarvis on, siis koputa nimetissõrmega kaane peale ja nimeta oma soov.” Kokk rääkis karbikesest ka kupjale. ,,Kui asi nii on, siis pean ma väikese mehikese käest samasuguse karbikese saama.” Kubjas pani paja tulele ja kutsus väikest meestkülaliseks.Mehiketuligi,tänaskubjastkostitamiseeest,kinkiskatemalekarbikeseja käskissellekaanelekoputada,etsoovidtäituksid.Kubjaskutsushärra imeasja vaatama ning koputas karbikaanele. Karbist tormas välja väike mees, raudnui käes ja hakkas härrat ning kubjast vemmeldama, kuni mõlemad poolsurnud maas olid. Väikest mehikest ei näinud keegi pärast seda.