Holstre mäed

Jaan Leppik-Punabu – kirjamees ja rahvaluulekoguja

Eesti Rahvaluule Arhiivis on arvukalt Holstre valla talude ja kohtadega seotud pärimust, mida on kogunud
Jaan Leppik-Punabu.
Jaan Leppik sündis 21. märtsil 1861 Holstre vallas, metsavahi pojana. Ta töötas mõisakirjutaja ja –valitsejana Viiratsis ja Sürgaveres. Isakoju tagasi tulnud, sai temast Punabu metsavaht. Jaan Leppik kirjutas luuletusi, jutukesi, näidendi, populaarteaduslikke artikleid ja lastepalasid ning tõlkis kirjandust saksa keelest.

Jaan Leppiku rahvasuust üles kirjutatud lugu “Oigajad luud” räägib Rahahaua mäe saladusest (lühendatud versioon, pikem kuulatav):

Koodioru metsas on mägi, mida Rahahaua mäeks kutsutakse. Sellel mäel kuuldud vanasti suveöödel oigamist. Sellepärast ei julgenud keegi peale päevaveerikut enam sealt mööda minna. Ükskord viitsid teomehed kõrtsis aega. Sääl vestsid nad ka Koodioru mäe oigamisest. Võõras sõdur kuulis seda. “Andke mulle pool toopi viina südame julguseks, ma lähen mäele ning uurin järele, kes sääl oigab. Kui võimalik, teen oigamisele lõpu.” Viina pakkusid mitmed, kelle kodutee mäest mööda käis. Läkski sõdur teiste juhatuse järele mäele. Kuuvalges näeb ta liival hulga luid, mis otsast vahtu välja ajavad ja oigavad. Ta korjab luud riita ja loeb Issameie neile pääle. Palumise ajal jääb oigamine ikka vaiksemaks ning kui aamen öeldud, seisab sõduri ees suur hulk vanaaegseid sõjamehi. Päälik astub teiste seast ette ja hakkab rääkima: “Mitme saja aasta eest saime meie sõjas surma ja meid maeti siia. Et jumalasõna peale ei loetud, saime meie vaeva sisse. Mõtlesime, et sügavas maas meid keegi päästa ei suuda. Õnneks tegid aga rebased oma koopad siia ja kaapisid luud liivale. Siis lootsime, et mõni vaga inimene oma palve läbi meid päästab. Kaua oleme pidanud ilmaaegu ootama, kuni sa meid Issameie palumise läbi päästsid vaevast ja saatsid igavesse õndsusesse. Heateo eest luban sulle katla kulda, mille sa mäe lõunapoolsest küljest murelaste pesa alt leiad.” Vaevalt oli päälik need sõnad öelnud, kui kõik luudeks muutusid. Sõdur mattis luud maha. Selle järel otsis ta üles murelaste pesa ja kaevates leidis tõesti katla täie kulda. Sellega reisis ta Soome ja jäigi sinna elama. Oigamist ei ole aga mäel enam kunagi kuulda olnud. Rahahaua ja rebaste aukude asemed on seal praegugi näha.